Nekroos

Nekroos on meditsiiniline termin, mida kasutab patoloogid kirjeldamaks rakke või kudesid, mis on kehas ootamatult või enneaegselt surnud. Nekroos tekib tavaliselt seetõttu, et rakud on kahjustatud või ilma jäänud verevarustusest ja toitainetest. Erinevalt apoptoosist, mis on keha loomulik viis vanade või mittevajalike rakkude eemaldamiseks, tekib nekroos äkki, sageli vigastuse või stressi tõttu, põhjustades põletikku ja kahjustusi lähedalasuvatele tervetele kudedele. Nekroos võib tekkida paljudes olukordades, sealhulgas vähi korral, kus kasvajarakud kasvavad kiiremini kui nende verevarustus, põhjustades koepiirkondade surma.

Mis põhjustab nekroosi?

Nekroosi võivad põhjustada mitmesugused tegurid, sealhulgas:

• Verevarustuse puudumine (isheemia): Kui verevool on häiritud, kaotavad rakud juurdepääsu hapnikule ja toitainetele, mille tulemuseks on kudede surm. Näideteks on südameatakk ja insult.

• Vähk: Kiiresti kasvavad vähid võivad kogeda nekroosi, kui kasvajarakud kasvavad oma verevarustusest välja, põhjustades kasvaja osade surma.

• Nakkused: Teatud bakteriaalsed või viirusnakkused võivad kahjustada kudesid ja põhjustada nekroosi.

• Trauma või vigastus: Füüsilised kahjustused, näiteks haavad või põletused, võivad rakke otseselt tappa, mis viib nekroosini.

• Toksiinid ja kemikaalid: Kokkupuude kahjulike ainetega või mürkidega võib põhjustada rakkude surma.

• Immuunsüsteemi reaktsioonid: Autoimmuunhaiguste korral ründab keha immuunsüsteem ekslikult terveid kudesid, põhjustades rakkude surma ja nekroosi.

Kas nekroos tähendab vähki?

Ei. Nekroos iseenesest ei tähenda vähki. See näitab lihtsalt, et rakud või koed on ootamatult surnud. Nekroos võib esineda nii healoomulistes kui ka pahaloomulistes kudedes. Kui patoloogid aga näevad kasvajas nekroosi, võib see anda kasulikku teavet kasvaja käitumise ja kasvukiiruse kohta.

Mida tähendab, kui kasvajas on näha nekroos?

Kui kasvajas esineb nekroos, näitab see sageli, et kasvaja kasvab kiiresti. Kasvajad võivad kasvada kiiremini, kui nende verevarustus suudab toetada, mis viib selleni, et kasvaja piirkonnad jäävad hapniku- ja toitainetepuudusse ning lõpuks surevad. Nekroosi nägemine kasvajas on oluline, sest see võib viidata agressiivsemale vähile, mis vajab intensiivsemat ravi. Patoloogid dokumenteerivad hoolikalt nekroosi olemasolu ja ulatust, kuna see teave aitab arstidel otsustada parima raviplaani üle.

Millised on nekroosi tüübid?

Patoloogid tuvastavad mitu levinud nekroosi tüüpi, millest igaüks peegeldab koekahjustuse erinevaid algpõhjuseid ja mustreid:

• Koagulatiivne nekroos: Sageli tingitud verevarustuse katkemisest (isheemiast), mida sageli täheldatakse pärast südameatakki.

• Veeldatav nekroos: Tavaliselt tekib see pärast bakteriaalseid infektsioone või ajus pärast insulti, kus kude laguneb vedelasse olekusse.

• Kaseoosne nekroos: Selliste infektsioonidega nagu tuberkuloos seotud kude tundub murenev ja juustulaadne.

• Rasva nekroos: Tekib rasvkoe kahjustumise korral, näiteks pärast vigastust või kõhunääret mõjutavate seisundite korral.

• Fibrinoidne nekroos: Esineb peamiselt veresoonte seinu mõjutavates immuunreaktsioonides, põhjustades fibriinilaadse materjali kogunemist veresoonte seintesse.

Kuidas nekroos mikroskoobi all välja näeb?

Mikroskoobi all näeb nekrootiline kude märgatavalt erinev tervest eluskoest. Nekrootilised rakud kaotavad tavaliselt oma normaalse struktuuri, näides paistes, killustunud või korrastamata. Rakud kaotavad oma eripära tuumad (DNA-d sisaldav osa) või millel on tumedad ja tihendatud tuumad. Patoloogid näevad sageli põletikulised rakud nekrootilise koe ümber, kuna keha immuunsüsteem püüab kahjustatud piirkonda eemaldada. Nekroosi välimus võib varieeruda sõltuvalt nekroosi tüübist, kuid kõigil juhtudel aitab nekroosi olemasolu patoloogidel mõista, mis koekahjustuse põhjustas, ja annab väärtuslikku teavet patsiendi ravi suunamiseks.