
Hematoksüliin ja eosiin (H&E) on kaks spetsiaalset värvainet, mis patoloogid kasutatakse koeproovide värvimiseks, mis võimaldab neid mikroskoobi all uurida. Kui kude eemaldatakse kehast biopsia või operatsiooni käigus, töödeldakse seda ja asetatakse mikroskoopiliseks hindamiseks klaasplaatidele. Ilma värvimiseta on kude aga peaaegu värvitu ning rakkude ja struktuuride detaile on raske näha.
Hematoksüliini ja eosiiniga värvimine lisab värvi ja kontrasti, muutes patoloogil koeorganisatsiooni visualiseerimise ja haigusnähtude tuvastamise lihtsamaks. Hematoksüliin ja eosiin on patoloogias kõige sagedamini kasutatav värvimine ning see on sageli esimene samm iga koeproovi uurimisel.
Hematoksüliin ja eosiin värvivad rakkude erinevaid osi kahes erinevas värvitoonis, pakkudes kontrasti rakustruktuuride vahel:
Hematoksüliin värvib tuum raku sinine või lilla värvus. Tuum sisaldab raku DNA-d, mis kontrollib raku toimimist ja jagunemist.
Eosiin värvib tsütoplasma (raku osa väljaspool tuuma) ja teised toetavad koestruktuurid roosa või punase värvusega. Eosiin esile tõstab valke, sidekude ja rakumembraane.
Neid plekke kombineerides saavad patoloogid näha rakkude suurust, kuju ja paigutust ning tuvastada erinevusi normaalse ja ebanormaalse koe vahel.
Patoloogid kasutavad hematoksüliini ja eosiini värvimist koeproovide mikroskoobi all uurimiseks ja haiguse või vigastuse tunnuste tuvastamiseks. Need kaks värvimist pakuvad olulist kontrasti raku eri osade vahel, muutes nende struktuuri ja funktsiooni hindamise lihtsamaks.
Hematoksüliin, mis värvib tuum sinine või lilla, on eriti kasulik suuruse, kuju ja värvi muutuste hindamiseks (kromatiin (tuuma muster). Kuna tuum sisaldab raku geneetilist materjali (DNA-d), võivad selle välimuse muutused anda patoloogidele olulisi vihjeid raku tervise kohta, sealhulgas rakukahjustuse, vähieelsete muutuste, vähi või viirusnakkuste tunnuste kohta.
Eosiin, mis värvib tsütoplasma ja ümbritsevate struktuuride roosa kuni punane värvus aitab patoloogidel hinnata tsütoplasma kuju, hulka ja tekstuuri, samuti sidekoe, lihaste või veresoonte muutusi. Eosiin on eriti kasulik rakkude surma, koekahjustuse või ebanormaalse valgu kogunemise piirkondade tuvastamiseks.
Hematoksüliin ja eosiin koos võimaldavad patoloogidel näha koe üldist ülesehitust, tuvastada ebanormaalset rakkude kasvu ja tuvastada haiguse mustreid. Hematoksüliini ja eosiini värvimine on sageli diagnoosi panemise esimene ja kõige olulisem samm ning sellele võivad järgneda muud testid üksikasjalikuma teabe saamiseks.
Kuigi hematoksüliin ja eosiin annavad väärtuslikku teavet, vajavad mõned seisundid üksikasjalikumat analüüsi. Sellistel juhtudel võivad patoloogid diagnoosi panemiseks või ravi suunamiseks kasutada lisateste.
IHC kasutab antikehi, mis seonduvad koes spetsiifiliste valkudega. Need antikehad on seotud värvainetega, mis muudavad teatud rakud või valgud mikroskoobi all nähtavaks.
IHC-d kasutatakse tavaliselt järgmistel eesmärkidel:
Tuvastage vähi tüüp (näiteks kas see algas kopsudes või rinnas).
Hormoonretseptorite või kasvaja markerite olemasolu või puudumise tuvastamine.
Tehke kindlaks, kas vähirakud on levinud lümfisõlmed või muud elundid.
Need plekid toovad esile spetsiifilisi omadusi, mis pole ainult H&E puhul nähtavad.
Näited:
Grami värvimine – kasutatakse bakterite tuvastamiseks.
PAS (periodic acid-Schiff) – tõstab esile süsivesikuid, seeni ja lima.
GMS (Grocott'i meteenamiinhõbe) – värvib seeni mustaks.
Ziehl-Neelseni värvimine – kasutatakse tuberkuloosi ja teiste happekindlate bakterite tuvastamiseks.
Need testid uurivad koes leiduvat geneetilist materjali (DNA-d või RNA-d).
Molekulaarne testimine võib:
Tuvastage konkreetsed mutatsioonid, mis põhjustavad vähki.
Tuvastage geenide ümberkorraldusi või amplifikatsioone.
Aidake valida teatud tüüpi vähi korral sihipäraseid ravimeetodeid.
Molekulaarset testimist kasutatakse sageli selliste vähivormide puhul nagu kopsuvähk, kilpnäärmevähk ja lümfoom, kus raviotsused sõltuvad geneetilistest leidudest.
H&E-värvimine on patoloogia alus. See võimaldab patoloogidel hinnata kude usaldusväärsel, reprodutseeritaval ja kulutõhusal viisil. Ilma selleta oleks koeproovis oluliste detailide nägemine peaaegu võimatu. Kuigi on olemas uuemad ja täiustatumad testid, tuginevad need peaaegu alati esialgse H&E-värvitud slaidi leidudele.
Mida näitas H&E värvimine minu koeproovis?
Kas pärast H&E värvimist tehti mingeid lisauuringuid?
Kas diagnoosi kinnitamiseks on vaja täiendavaid uuringuid?
Mida need tulemused minu ravi jaoks tähendavad?