Hepatotsüüt on teatud tüüpi rakk, mida leidub maksas. Need on väga aktiivsed ja mitmekülgsed rakud, mis aitavad hoida keha tervena ja tasakaalus. Hepatotsüüdid võivad taastuda ka siis, kui need on kahjustatud või kadunud.
Hepatotsüütide funktsioonid hõlmavad järgmist:
Mikroskoobi all on hepatotsüüt suur hulknurkse kujuga (mitmetahuline) rakk, millel on üks või kaks ümmargust tuumad keskel. Tuumadel on tumedad laigud nn tuumakesed, mis osalevad valkude valmistamisel. Lahtris on ka palju tsütoplasma, mis on rakusisene vedelik, mis sisaldab palju organelle. Need organellid aitavad rakul toota ja töödelda erinevaid aineid, nagu valgud, rasvad, suhkrud ja sapp. Rakus on ka mõned pruunid graanulid, mida nimetatakse lipofustsiiniks, mis on vananedes kogunevad jääkained. Rakul võivad olla ka selged alad, kus see salvestab glükogeeni ja lipiide, mis on energiavormid.
Hepatotsüüte ümbritsevad õhukesed seinad, mida nimetatakse sinusoidideks, mis on väikesed veresooned, mis toovad verd maksa ja sealt välja. Hepatotsüütidel on kahte tüüpi pindu: külgmised ja sinusoidsed. Külgpinnad puutuvad kokku teiste hepatotsüütidega ja moodustavad õhukesed plaadid, mis kiirgavad ümber keskveeni. Sinusoidi pinnad on suunatud sinusoidide poole ja neil on väikesed lüngad või poorid, mis võimaldavad ainetel vere ja raku vahel liikuda. Hepatotsüütide ja sinusoidi vahel on väike ruum, mida nimetatakse Disse'i ruumiks, mis sisaldab lümfivedelikku ja mõnda muud rakku, näiteks Kupfferi rakke ja tähtrakke. Kupfferi rakud on osa immuunsüsteemist ja aitavad eemaldada verest baktereid ja vanu punaseid vereliblesid. Stellaatrakud säilitavad A-vitamiini ja toodavad kollageeni – valku, mis annab kudedele struktuuri.
Hepatsotsellulaarne kartsinoom (HCC) on kõige levinum hepatotsüütidest koosnev vähk.