In situ hübridisatsioon (ISH)

In situ hübridisatsioon (sageli lühendatult ISH) on spetsiaalne laboritest, mis võimaldab patoloogid et tuvastada koeproovi rakkudes otse geneetilise materjali (DNA või RNA) teatud osi. Väljend „in situ” tähendab „oma algsel kohal” ja „hübridisatsioon” viitab sellele, kuidas sond (väike tükk komplementaarset geneetilist materjali) kinnitub rakus olevale vastavale järjestusele. Kui sond seondub, on seda mikroskoobi all näha värvilise signaalina. See võimaldab patoloogidel täpselt näha, millised rakud sisaldavad huvipakkuvat geneetilist materjali ja kus see koes asub.

Miks tehakse in situ hübridisatsiooni?

Patoloogid kasutavad in situ hübridisatsiooni oluliste diagnostiliste küsimuste vastamiseks, näiteks:

• Viiruste tuvastamine: ISH abil saab rakkudes leida viiruse DNA-d või RNA-d, mis aitab kinnitada infektsioone, näiteks inimese papilloomiviirus (HPV), Epsteini-Barri viirus (EBV)või tsütomegaloviirus (CMV).

• Vähi geneetiliste muutuste otsimine: ISH abil saab tuvastada muutusi teatud geenides, mis võivad ravi suunata. Näiteks saab sellega testida, kas HER2 geen amplifitseeritakse rinna- või maovähi korral või kas teatud kromosomaalsed ümberkorraldused esinevad lümfoomides või sarkoomides.

• Prognoos ja ravi: Spetsiifiliste geneetiliste signaalide olemasolu või puudumine aitab arstidel ennustada, kuidas kasvaja võib käituda ja kas see reageerib sihipärastele ravimeetoditele.

Kuidas in situ hübridisatsiooni kirjeldatakse?

Patoloogiaaruandes kirjeldatakse in situ hübridisatsiooni tulemusi tavaliselt kas positiivsetena (geneetiline materjal tuvastati) või negatiivsetena (seda ei tuvastatud). Mõnikord sisaldab aruanne üksikasjalikumat teavet, näiteks kas geen on amplifitseeritud (esinenud lisakoopiates), kustutatud (puuduv) või ümber korraldatud (struktuuris muutunud). Patoloogid võivad kommenteerida ka seda, kas kõrvalekalle leiti kõigist rakkudest või ainult mõnest neist.

Millised on in situ hübridisatsiooni tüübid?

Teie aruandes võidakse mainida erinevaid ISH meetodeid:

• Fluorestsents in situ hübridisatsioon (FISH): Kasutab spetsiaalse mikroskoobi all helendavaid fluorestseeruvaid signaale. Seda kasutatakse tavaliselt kromosomaalsete kõrvalekallete ja geenide amplifikatsioonide otsimiseks.

• Kromogeenne in situ hübridisatsioon (CISH): Tekitab värvilisi signaale, mis on nähtavad standardmikroskoobiga. Seda meetodit kasutatakse tavaliselt tavalistes patoloogialaborites.

• RNA in situ hübridisatsioon: Tuvastab messenger RNA-d (mRNA), et näidata, kas geeni ekspresseeritakse rakkudes aktiivselt.

Miks on kohapealne hübridisatsioon oluline?

In situ hübridisatsioon annab väga spetsiifilist teavet, mida tavaliste värvimistega ei ole võimalik näha. See võimaldab patoloogidel kinnitada infektsioone, tuvastada geneetilisi muutusi ja teha raviotsuseid. Näiteks võib rinnavähi positiivne HER2 ISH tulemus tähendada, et vähki saab ravida HER2-sihipärase raviga. Samamoodi võib EBV leidmine ISH abil kasvajas kinnitada diagnoosi nasofarüngeaalne kartsinoom.

Arstile esitatavad küsimused

• Miks minu proovile tehti in situ hübridisatsioon?

• Millist viirust, geeni või geneetilist muutust testiga otsiti?

• Mida tähendavad tulemused (positiivsed, negatiivsed, amplifikeeritud, kustutatud või ümberkorraldatud) minu diagnoosi jaoks?

• Kas need tulemused mõjutavad minu ravivõimalusi?

• Kas selle tulemuse põhjal on vaja täiendavaid uuringuid?