Ebapiisav

Patoloogiaaruandes sõna ebapiisav tähendab, et võetud proov ei olnud usaldusväärse diagnoosi panemiseks piisavalt hea. See ei tähenda, et patsiendil on midagi tingimata valesti. Selle asemel tähendab see, et patoloog polnud piisavalt rakke ega kude või oli materjal liiga kahjustatud, et teha selge otsus kehas toimuva kohta.

Miks võib valimit pidada ebapiisavaks?

Proovi ebapiisavaks nimetamiseks on mitu põhjust:

• Liiga vähe rakke või kude: Näiteks a peene nõela aspiratsioon (biopsia tüüp, mille puhul kasutatakse peenikest nõela), ei pruugitud uuringuks koguda piisavalt rakke.

• Halb säilivus: Mõnikord lagunevad rakud või koed enne laborisse jõudmist, mistõttu on neid mikroskoobi all raske uurida.

• Varjav materjal: Mõnedes tsütoloogiaproovides, näiteks Pap testid, verd, lima või põletikulised rakud võib rakke varjata, mistõttu on neid raske näha.

• Valimi viga: Biopsia võis probleemset piirkonda vahele jätta, mis tähendab, et ebanormaalseid rakke proovist ei võetud.

Mis juhtub, kui minu proov tunnistatakse ebapiisavaks?

Kui patoloogiaaruande kohaselt on proov ebapiisav, soovitab arst tavaliselt testi korrata. See tagab, et patoloogil on täpse diagnoosi panemiseks piisavalt kvaliteetset materjali. Olenevalt olukorrast võib kordusproovi võtta sama tehnika või erineva tehnika abil, mis annab suurema või paremini säilinud koetüki.

Miks on piisavus oluline?

Patoloogid tuginevad diagnoosi panemisel esitatud proovile. Kui proov on ebapiisav, on ohutum küsida uus proov, kui riskida vale või mittetäieliku diagnoosiga. Kuigi testi kordamine võib olla frustreeriv, on see oluline samm õige vastuse ja õige ravi saamiseks.

Arstile esitatavad küsimused

• Miks minu valimit ebapiisavaks peeti?

• Kas ma pean testi kordama ja kuidas seda seekord tehakse?

• Kas on olemas muud tüüpi biopsia või test, mis võiks anda parema proovi?

• Kuidas mõjutavad järgmise testi tulemused minu hooldust ja ravi?