Neuroendokriinsed rakud

Mis on neuroendokriinsed rakud?

Neuroendokriinsed rakud on spetsiaalsed rakud, mis toimivad nii keha närvi- kui ka endokriinsüsteemi osana. Neuroendokriinseid rakke leidub kogu kehas. Normaalseid neuroendokriinseid rakke on sageli mikroskoobi all raske näha, kuna need on väikesed ja peidetud teist tüüpi rakkude vahele. Rutiinsel H&E värvitud slaidil uurides on raku tuum tavaliselt ümmargune ja tuuma sees olev kromatiin (geneetiline materjal) on paigutatud väikestesse rühmadesse. Patoloogid kirjeldavad seda mustrit kui "soola ja pipra" kromatiini. Mõnel rakul on suuremad geneetilise materjali tükid, mida nimetatakse tuumadeks.

Neuroendokriinsed kasvajad

Neuroendokriinrakkudest koosnevaid kasvajaid nimetatakse neuroendokriinsed kasvajad. Neuroendokriinseid kasvajaid on palju erinevaid ja kasvaja nimetus sõltub asukohast organismis, kust kasvaja alguse saab, sellest, kuidas kasvaja mikroskoobi all uurides välja näeb, ja kasvajarakkude poolt toodetavate hormoonide tüüpidest.

Neuroendokriinsete kasvajate tüübid on järgmised:

• Kartsinoidkasvaja
• Hästi diferentseeritud neuroendokriinne kasvaja
• Neuroendokriinsed kartsinoomid

Neuroendokriinsetest rakkudest koosnevad vähid

Neuroendokriinsetest rakkudest koosnevaid vähktõbe nimetatakse neuroendokriinseks kartsinoomiks. Mõnes kehapiirkonnas jaguneb neuroendokriinne kartsinoom kasvajas paiknevate vähirakkude suuruse ja kuju alusel kahte tüüpi. Näiteks väikestest rakkudest koosnevaid kasvajaid nimetatakse väikerakuliseks neuroendokriinseks kartsinoomiks, samas kui suurtest rakkudest koosnevaid kasvajaid nimetatakse suurrakuliseks neuroendokriinseks kartsinoomiks.

Kuidas patoloogid neid rakke testivad?

Patoloogid saavad läbi viia testi nn immunohistokeemia nende rakkude tuvastamiseks mikroskoobi all. Patoloogid otsivad tavaliselt kolme valku, mida nimetatakse sünaptofüsiiniks, kromograniin ja CD56, mida toodavad nii normaalsed neuroendokriinsed rakud kui ka nendest rakkudest koosnevad kasvajad.