Mis on neuroendokriinsed rakud?


Neuroendokriinsed rakud on spetsialiseerunud rakud, mida leidub kogu kehas ja millel on nii närvirakkude (neuronite) kui ka hormoone tootvate rakkude (endokriinsete rakkude) omadused. Need rakud aitavad reguleerida olulisi keha funktsioone, vabastades hormoone vastuseks närvisüsteemi signaalidele.

Neuroendokriinseid rakke leidub paljudes erinevates organites, sealhulgas kopsudes, seedetraktis, kõhunäärmes ja kilpnäärmes. Mõnes kehapiirkonnas, näiteks seedetraktis, on nad osa elundite limaskestast ja aitavad kontrollida seedimist, verevoolu ja teiste hormoonide vabanemist.

Kuidas neuroendokriinsed rakud mikroskoobi all välja näevad?

Normaalsed neuroendokriinsed rakud on sageli väikesed ja hajusalt hajutatud, mistõttu on neid tavalistel, ... värvitud slaididel raske näha. hematoksüliin ja eosiin (H&E).

Kui need rakud on nähtavad, on neil tavaliselt:

  • Ring tuum (raku osa, mis sisaldab geneetilist materjali).

  • Eripärane muster kromatiin (tuuma sees olev geneetiline materjal), mida patoloogid kirjeldavad kui „soola ja pipra segu“, mis tähendab, et materjal on ühtlaselt jaotunud peente täppidena.

  • Aeg-ajalt suuremad, tumedamad kromatiini tükid, tuntud kui tuumakesed on nähtavad.

See mikroskoopiline välimus on omane nii normaalsetele neuroendokriinsetele rakkudele kui ka nendest rakkudest tekkinud kasvajatele.

neuroendokriinsed rakud

Mis on neuroendokriinsed kasvajad?

Neuroendokriinsed kasvajad on neuroendokriinsetest rakkudest koosnevad kasvajad. Need kasvajad võivad olla healoomuline (mittevähiline) või pahaloomuline (vähkkasvajad) ja need võivad ilmneda paljudes erinevates kehaosades.

Kasvaja nimi ja käitumine sõltuvad:

  • Koht, kust kasvaja alguse sai.

  • Kuidas kasvaja mikroskoobi all välja näeb.

  • Milliseid hormoone või valke kasvajarakud toodavad.

Mõned neuroendokriinsed kasvajad kasvavad aeglaselt ja ei pruugi aastaid sümptomeid põhjustada. Teised kasvavad kiiremini ja võivad sümptomeid põhjustada liigse hormoonide tootmise või keha teistesse osadesse levimise teel.

Levinumad neuroendokriinsed kasvajad on järgmised:

Mis on neuroendokriinne kartsinoom?

Neuroendokriinne kartsinoom on teatud tüüpi pahaloomuline Neuroendokriinsetest rakkudest koosnev kasvaja (vähk). Need vähid kasvavad ja levivad tavaliselt kiiremini kui hästi diferentseerunud neuroendokriinsed kasvajad.

Mõnes kehaosas jaotatakse neuroendokriinsed kartsinoomid alatüüpideks, lähtudes sellest, kuidas kasvajarakud mikroskoobi all välja näevad:

Mõlemat tüüpi peetakse kõrge astme vähiks, mis tähendab, et nad kasvavad kiiresti ja võivad vajada agressiivset ravi.

Kuidas patoloogid neuroendokriinseid rakke testivad?

Et kinnitada, et kasvaja koosneb neuroendokriinsetest rakkudest, patoloogid kasutavad sageli tehnikat, mida nimetatakse immunohistokeemiaSee test kasutab spetsiaalseid antikehi neuroendokriinsete rakkude poolt toodetud valkude otsimiseks.

Kõige sagedamini testitud valkude hulka kuuluvad:

  • Sünaptofüsiin

  • Kromograniin A

  • CD56

Kui kasvajarakud neid valke toodavad, toetab see neuroendokriinse kasvaja või kartsinoomi diagnoosi. Täpse kasvaja tüübi kindlaksmääramiseks ja ravi suunamiseks võidakse teha täiendavaid uuringuid.

Arstile esitatavad küsimused

  • Kas minu kasvaja hõlmab neuroendokriinseid rakke?

  • Mis tüüpi neuroendokriinne kasvaja või kartsinoom mul on?

  • Kas diagnoosi kinnitamiseks on vaja täiendavaid uuringuid?

  • Millised ravivõimalused on saadaval olenevalt kasvaja tüübist ja astmest?

  • Kas kasvaja toodab mingeid hormoone või aineid?

A+ A A-