. suuõõne on meditsiiniline termin suu sisemuse kohta. See on õhu ja seedetrakti esimene osa, mis on süsteem, mis kannab õhku kopsudesse ja toitu seedesüsteemi. Suuõõne algab huultest ja lõpeb orofarünksis, mis on kurgu osa, mis asub otse suu taga.
Suuõõne hõlmab mitmeid olulisi struktuure:
Huuled – suuava välis- ja sisepind
Keel – liikuv lihas, mis aitab kõnelda, maitsta ja neelata
Suupõhi – keele all olev piirkond
Ige (igemed) – hambaid ümbritsev kude
Suu limaskesta – põskede sisemine vooder
Kõva suulagi – suu luuline lagi
Retromolaarne trigoon – piirkond viimaste molaaride taga, alalõualuu ja mandlite lähedal

Suuõõne sisepinda katab lamerakk-kiht, mis moodustab epiteeliks kutsutud kaitsebarjääri. Epiteeli all asub tugikoe kiht, mida nimetatakse stroomaks ja mis sisaldab veresooni, sidekude ja immuunrakke.
Epiteeli ja stroomat koos nimetatakse suu limaskestaks. Suu limaskest kaitseb suud vigastuste, nakkuste ja dehüdratsiooni eest ning on koht, kus võivad alguse saada paljud suuõõne haigused.

Suuõõne kõige levinum vähitüüp on lamerakk-kartsinoom. See vähk saab alguse suu limaskesta lamerakk-rakkudest. See võib esineda suuõõnes kõikjal, kuid kõige sagedamini keelel, suupõhjas või põse limaskestal.
Suuõõne lamerakk-kartsinoom on sageli seotud tubaka tarvitamise, alkoholi tarvitamise, halva suuhügieeni või pikaajalise ärritusega. Varajane avastamine on oluline, kuna ravi on efektiivsem enne, kui vähk levib lähedalasuvatesse kudedesse või lümfisõlmedesse.
Suuõõne kõige levinum healoomuline kasvaja on fibroom. See on kindel ja sile moodustis, mis tavaliselt tekib korduva trauma, näiteks põse või keele kogemata hammustamise tagajärjel. Fibroomid ei ole vähkkasvajad ega levi, kuid need võidakse eemaldada, kui need põhjustavad ebamugavust või segavad söömist või rääkimist.
Teine levinud mittevähiline kasvaja suuõõnes on lamerakuline papilloom. Selle kasvaja põhjustab inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsioon ja see ilmneb väikese tüükataolise muhkuna. Nagu fibroomid, on ka lamerakulised papilloomid healoomulised ja neid saab tavaliselt väikese protseduuriga eemaldada.
Milline osa suuõõnest on minu puhul mõjutatud?
Kas seisund on healoomuline või vähkkasvaja?
Millised ravivõimalused on saadaval?
Kas on oht, et haigus levib või taastub?
Kas mul on vaja järelkontrolle või jälgimist?