Lamerakk-kartsinoom (SCC)

Lamerakk-kartsinoom on vähiliik, mis algab lamerakulistest rakkudest, mis on lamedad ja õhukesed rakud, mis asuvad naha pinnal ja vooderdavad paljusid sisemisi kehaosi, nagu suu, kurk, kopsud ja emakakael. See tekib siis, kui need lamerakud kasvavad kontrollimatult, moodustades pahaloomulise (vähilise) kasvaja, mis võib tungida lähedalasuvatesse kudedesse ja potentsiaalselt levida teistesse kehaosadesse.

Millised on lamerakk-kartsinoomi sümptomid?

Sümptomid sõltuvad vähi tekkekohast. Nahal avaldub lamerakk-kartsinoom sageli kõva punase muhu, ketendava laigu või haavandina, mis ei parane. Suu või kurgu piirkonnas esinevate sümptomite hulka võivad kuuluda püsiv valulikkus, neelamisraskused või hääle muutused. Kopsudes arenedes võivad sümptomiteks olla köha, õhupuudus või valu rinnus. Mõned patsiendid ei pruugi sümptomeid märgata enne, kui vähk on suurenenud või levinud.

Mis põhjustab lamerakk-kartsinoomi?

Lamerakk-kartsinoomi põhjustab tavaliselt lamerakk-kartsinoomi DNA kahjustus. Peamised riskifaktorid on krooniline päikese käes viibimine (nahavähi korral), suitsetamine ja alkoholi tarvitamine (suu-, kurgu- ja kopsuvähi korral), inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsioon (eriti kurgu-, emakakaela-, päraku- ja suguelundite vähi korral) ning kahjustatud piirkonna krooniline ärritus või põletik.

Milliseid kehaosi võib lamerakk-kartsinoom mõjutada?

Lamerakk-kartsinoom võib areneda kõikjal, kus esinevad lamerakud. Levinud paikmete hulka kuuluvad:

• Nahk (eriti päikese käes olevad piirkonnad, nagu nägu, kõrvad ja käed)

• Suu ja kurk (suuõõne, mandlid, keele alus)

• Kopsud ja hingamisteed

• Emakakael, tupe, pärak ja peenis

Mida tähendab metastaatiline lamerakk-kartsinoom?

Metastaatiline lamerakk-kartsinoom tähendab, et vähk on levinud oma algsest asukohast teistesse kehapiirkondadesse. Vähirakud levivad tavaliselt lümfisoonte või vereringe kaudu, moodustades uusi kasvajaid (metastaase) lümfisõlmedes või kaugemates organites, nagu kopsud, maks või luud. Metastaatilist vähki on tavaliselt keerulisem ravida ja see võib oluliselt mõjutada patsiendi prognoosi.

Kuidas seda diagnoosi tehakse?

Lamerakk-kartsinoomi diagnoosimine hõlmab tavaliselt biopsiat – protseduuri, mille käigus patoloog uurib mikroskoobi all kahtlasest piirkonnast võetud väikest koeproovi. Diagnoosi kinnitamiseks, haiguse ulatuse määramiseks ja ravi planeerimiseks võidakse teha ka täiendavaid uuringuid, näiteks pildistamist (KT, MRI või PET-skaneeringud) või spetsiaalseid laborikatseid (näiteks immunohistokeemia).

Kuidas lamerakk-kartsinoom mikroskoobi all välja näeb?

Mikroskoobi all on lamerakk-kartsinoomil näha ebanormaalseid lamerakke, mis on paigutatud ebakorrapärastesse mustritesse. Vähi lamerakk-rakkudel on sageli suurenenud, ebakorrapärased tuumad (DNA-d sisaldav raku osa), nähtavad mitootilised figuurid (mis viitavad aktiivsele rakkude jagunemisele) ja võivad moodustada klastreid või rühmi, tungides sügavamatesse koekihtidesse. Patoloogid uurivad neid tunnuseid hoolikalt diagnoosi kinnitamiseks ja kasvaja agressiivsuse määramiseks.

Kuidas patoloogid lamerakk-kartsinoomi hindavad?

Patoloogid liigitavad lamerakk-kartsinoomi selle põhjal, kui palju vähirakud sarnanevad tavaliste lamerakk-rakkudega. Kasvajad liigitatakse tavaliselt järgmiselt:

• Hästi diferentseeritud: Vähirakud sarnanevad väga tavaliste lamerakk-rakkudega, kipuvad kasvama aeglasemalt ja käituvad sageli vähem agressiivselt.

• Mõõdukalt diferentseeritud: Rakud näevad välja mõnevõrra ebanormaalsed ning kipuvad kasvama ja levima keskmise kiirusega.

• Halvasti diferentseeritud: Rakud näevad välja väga ebanormaalsed, kasvavad kiiresti ja on tavaliselt agressiivsemad, suurema tõenäosusega levivad teistesse kehaosadesse.

Hindamine aitab arstidel ennustada kasvaja käitumist ja juhendab patsiendile parimat raviplaani.